12 ärevushäire sümptomit, mida tähele panna
Minu nimi on Helen, olen kliiniline psühholoog, kelle töövaldkonnaks on sugurakudoonorite nõustamine. Selles artiklis räägime sellest, mis on ärevushäire ja kuidas ära tunda selle sümptomeid
Mis on ärevushäire?
Ärevus on psühholoogiliste ja füsioloogiliste protsesside kogum, mille vallandab reaalne või kujuteldav oht, mis paneb liikuma kogu meie häiresüsteemi, et aktiveerida nn “võitluse või lennu” reaktsiooni. Seega tuleneb ärevus tegelikult esmasest emotsioonist hirmust, olles meie organismi kohanemisreaktsiooniks.
Probleem tekib, kui meie aju amügdala (ala, mis meie ajus vastutab ohust hoiatamise eest), hakkab valimatult või ebaproportsionaalselt ja ilma nähtava põhjuseta aktiveeruma. Tulemuseks ongi ärevushäired
Stress EI ole ärevushäire sümptom.
Ärevushäiret ei tohiks segi ajada stressiga, sest kuigi need on osa samast reaktsioonist organismis ja neil on sarnased sümptomid, on neil mõningaid erinevusi: kui stress kipub
olema lühiajaline ja tal on teadaolev vallandaja, siis ärevus võib kesta palju pikaajalisemalt ja selle põhjus võib jääda ebaselgeks.
Tegelikult on veel üheks erinevuseks see, et stress võib olla isegi positiivne (ingl k eustress). See juhtub, kui vaatamata sellele, et tunneme end ülekoormatuna, meie sisemised ressursid (võimed) on selle olukorraga toimetulekuks siiski piisavad ning lõppkokkuvõttes see hoopiski motiveerib ja julgustab meid.
Yerkes- Dodsoni tuntud aktiveerimise-soorituse seaduse järgi on optimaalse ärevuse korral sooritusvõime suurem. Mis juhtub, on see, et kui ei ole ärevust või välist ohtu, ei ole me motiveeritud tegutsema ja meie närvisüsteem ei ole ka “valvel”, mistõttu me ei tegutsegi edukalt.
Kui aga tunneme end liiga ärevana, kukub meie närvisüsteem kokku ja me blokeerume viisil, mil me ei ole üldse võimelised midagi edukalt sooritama. Nii võib juhtuda näiteks raskel eksamil.
Ärevuse sümptomid: kuidas teada, kas mul on ärevus?
Peame mõistma, et ärevus ise ei ole häire, vaid sümptom. Midagi, millega meie keha üritab meile öelda, et tal ei lähe hästi.
Siiski võivad ärevuse sümptomid ilmneda paljude ärevushäirete puhul: hüpohondria (hirm haigestuda), agorafoobia (hirm kodust lahkuda), üldistatud ärevus (hirm erinevate igapäevaste olukordade ees), spetsiifilised foobiad, paanikahäire. Ärevus võib ilmneda ka teiste kliiniliste seisundite puhul, näiteks depressiooni puhul, kuigi selle peamine sümptom on kurbus. Et sellest oleks lihtsam aru saada, vaatame, millised füüsilised, emotsionaalsed ja kognitiivsed ärevuse sümptomid on ärevuse all kannatavatele inimestele iseloomulikud.
1. Närvilisus ja muretsemine: hirm, et midagi halba juhtub, halvima ootamine, ärrituvus.
2. Füüsiline- ja lihaspinge, mis viib väsimuseni: lihasvalu, ehmatusreaktsioon, värisemine, rahutu tunne ja suutmatus lõõgastuda.
3. Üldistatud hirmud: pimeduse, võõraste, liikluse, rahvahulga, üksi olemise ees.
4. Unetus: raskused magama jäämisel on sagedaseks sümptomiks ärevusel (uinumine võtab aega üle 30 minuti), katkendlik uni (ärkamine rohkem kui 3 korda öö jooksul), väsimustunne ärkamisel, varajane ärkamine (ärkamine enne äratust ja suutmatus uuesti uinuda), õudusunenäod, öised hirmuhood jne.
5. Kognitiivsete ja intellektuaalsete funktsioonide halvenemine: keskendumisraskused, mälukaotus, hajameelsus, töövõime langus.
6. Masendunud meeleolu: huvi kadumine varem nauditud asjade vastu, ärritunud meeleolu, meeleolu kõikumine, kerge nutma puhkemine.
7. Psühhosomaatilised sensoorsed sümptomid: kuulmislangus, hägune nägemine, kehatemperatuuri muutused, nõrkustunne, kihelus, sügelus või kipitustunne kehas.
8. Kardiovaskulaarsed ärevussümptomid: tahhükardia, südamepekslemine, valu rinnus, madal vererõhk või minestamine, südamerütmihäired.
9. Hingamisteede sümptomid: surumis- või ahenemistunne rinnus, lämbumis- või õhupuuduse tunne, sagedane hingeldamine. Kui olete tuvastanud mitu neist ärevuse sümptomitest, võib teil olla probleemiks ärevushäire.
10. Seedetrakti ärevuse sümptomid: neelamisraskused, kõhupuhitus, kõhuvalu, kõrvetised, raskustunne, kõhukinnisus või -lahtisus, iiveldus, oksendamine, kehakaalu langus või isutus.
11. Urogenitaarsed sümptomid: suurenenud urineerimine, amenorröa (menstruatsiooni puudumine), libiido kadumine, anorgasmia, erektsioonihäired, enneaegne ejakulatsioon.
12. Autonoomse närvisüsteemi ärevussümptomid: suukuivus, punetus, kahvatus, higistamine, pearinglus, peavalu või migreen, kuumahood.
Kui olete endal märganud neist mitmeid ärevuse sümptomeid, võib teil olla probleemiks ärevushäire.
Kuidas rahustada ärevust
Lihasrelaksatsiooni või mindfulness-tehnika praktiseerimine võib aidata teil end paremini tunda, kuid kui tunnete, et teil on tõsine kriisihetk, siis ärge mitte mingil juhul jätke kasutamata võimalust pöörduda abi saamiseks professionaali poole, kes aitab välja selgitada ärevuse põhjuse, et leida lahendus.
Meie kehal oma keel, milles see on õppinud end väljendama olukordades, kus me ise oma emotsioone ignoreerime või ei ole suutnud neid õigesti ära tunda ega kuulata.
Olen kindel, et koostöös professionaali abiga suudate ka teie leida oma ärevuse juurpõhjuse(d) ja jõuda oma kehaga tagasi rahuseisundisse ning aidata sel lõpetada maailma tõlgendamise ohtliku kohana.
