Esta página web usa cookies
Este sitio web utiliza cookies para que usted tenga la mejor experiencia de usuario. Si está conforme con ello, pulse ACEPTAR. Si no lo hace, es posible que la página web no cargue todas sus funcionalidades. Para más información, puede consultar nuestra política de cookies pinchando en el enlace.
Munarakk (ehk naise sugurakk) on üks keha kõige olulisemaid rakke, mille roll on võimaldada uue elu algust. See on rakk, mida toodavad naise munasarjad ja mis võib viljastuda mehe seemnerakuga. Kui viljastumine toimub, tekib embrüo, millest hakkab arenema laps.
Punktsioon on meditsiiniline protseduur, mille käigus viiakse õhuke nõel kehasse, et saada kätte vedelikku või rakke uurimiseks või raviks.
Punktsioon on munarakudoonorluse protsessis oluline etapp, mille käigus kogutakse doonori munasarjadest küpsed munarakud. See toimub pärast hormonaalset ettevalmistust, mille eesmärk on soodustada mitme munaraku samaaegset küpsemist.
Protseduur viiakse läbi kliinikus ning tavaliselt kasutatakse lühiajalist narkoosi või rahustust, et doonor ei tunneks valu. Arst juhib ultraheli abil peene nõela munasarjadesse ja kogub munarakud. Kogu protseduur kestab enamasti 10-20 minutit.
Pärast punktsiooni võib esineda kerget alakõhuvalu, survetunnet või väsimust, kuid need sümptomid mööduvad tavaliselt paari päevaga. Enamik doonoreid saab juba samal või järgmisel päeval oma tavapäraste tegevuste juurde naasta.
Munarakke annetatakse selleks, et aidata naistel ja peredel saada laps, kui see ei ole muul viisil võimalik. Kõige sagedamini kasutatakse doonormunarakke viljatusravis, kui naise enda munarakud ei toimi kas vanuse, tervislike või geneetiliste põhjuste tõttu.
Kuna vanuse kasvades munarakkude arv ja kvaliteet vähenevad, annavad noore doonori munarakud sageli suurema rasestumise tõenäosuse. Doonormunarakke kasutatakse ka juhul, kui soovitakse vältida pärilike haiguste edasikandumist, ning need pakuvad võimalust lapse saamiseks ka samasoolistele paaridele ja üksikemadele.
Lisaks on doonormunarakud oluline osa kehavälisest viljastamisest ehk IVF-ravist, kui varasemad katsed oma munarakkudega ei ole olnud edukad. Munarakkude annetamine on seetõttu väga oluline, sest see annab paljudele inimestele reaalse võimaluse kogeda lapsevanemaks saamist.
Sugurakkude doonorlus ei mõjuta tavaliselt sinu võimalusi ise lapsi saada tulevikus.
Munarakkude loovutamine ei vähenda naise enda munarakkude reservi, kuna ühe protseduuriga loovutatakse ainult ühes kuus arenenud munarakud. Tavaliselt stardib naisel igas kuus paarkümmend munarakku, millest ovuleerub vaid üks domineeriv ja ülejäänud hukkuvad. Munasarjade stimulatsiooni käigus “küpsetatakse” aga lõpuni kõik startinud munarakud, mis võimaldab neid annetada, ilma et see mõjutaks naise viljakust tulevikus.
Seemnerakudoonorlus ei mõjuta seemnerakkude tootmist ega viljakust, organism jätkab seemnerakkude loomist tavapäraselt.
Iga meditsiiniline protseduur on seotud oma riskidega, kuid need on võimalikult maandatud. Munasarjade stimuleerimise ajal võib esineda kerget puhitus- või valutunnet kõhus. Hormoonravi tõttu võivad tekkida meeleolu kõikumised, peavalu või rinnanäärmete tundlikkus. Väga harva võib tekkida munasarjade ürestimulatsioon (OHSS), mis põhjustab tugevamat kõhuvalu ja turset, kuid see on jälgitav ja kontrollitav kliinikus. Munarakkude kogumise (punktsiooni) ajal tunneb doonor üldanesteesia tõttu protseduuri ajal valu ei teki, kuid pärast võib esineda kerget kõhuvalu või väsimust 1–2 päeva.
Kõik kõrvalmõjud on tavaliselt kerged ja mööduvad kiiresti. Kliinik jälgib doonorit kogu protsessi vältel ning vajadusel pakutakse nõustamist või ravi.
Eestis annetatud sugurakke kasutatakse peamiselt Eestis, kuid kuna meie kliinikusse pöörduvad ka välispatsiendid, võivad doonorrakkudest sündida lapsed ka teistes riikides. Lisaks tellivad meie partnerkliinikud teistest riikidest doonorrakke, mistõttu võivad need olla kasutuses üle kogu maailma.
Munarakudoonoriks sobivad 18- 32 aastaseid vaimselt ja füüsiliselt terved naised. Munarakudoonor on tervislike eluviisiga ja tema perekonnas ei tohi esineda pärilikke haiguseid. Doonor läbib arstliku kontrolli, teda testitakse sugulisel teel levivate haiguste suhtes ning talle tehakse geneetilised uuringud. Vajadusel saab doonor tasuta geeninõustaja konsultatsiooni.
Üldiselt ei ole soovitatav stimutasiooni viimases faasis seksuaalvahekorras olla (ka kondoomiga). Sinu kõht võib olla ravi viimases faasis tundlikum, kuna munasarjades küpseb korraga tavapärasest rohkem munarakke.
Võid küll. Rasestumisvastased vahendid ei ole üldiselt vastunäidustuseks munarakkude annetamise protsessil osalemiseks. Meie kogenud arstid ja ämmaemandad annavad selles osas nõu.
Seaduste järgi kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Sul ei teki seoses annetatud sugurakkudega mingeid õigusi ega ka kohustusi.
Eestis võib kasutada ühe doonori poolt annetatud munarakke kuni 6 naise kunstlikuks viljastamiseks.
Seemnerakk on mehe sugurakk, mille ülesanne on viljastada naise munarakk ja anda edasi oma geneetiline materjal.
See on keha kõige väiksem rakk, mis on loodud liikum. Kui seemnerakk ja munarakk kohtuvad, toimub viljastumine, millest tekib embrüo ja lõpuks laps.
Enne spermadoonoriks saamist pead läbima mitmeid olulisi terviseuuringuid, mis kõik on sulle tasuta. Kõigepealt anname kliinikus spermaanalüüsi, mille käigus hinnatakse seemnerakkude arvu, liikuvust ja kuju. Seejärel toimub vestlus doonorite koordinaatoriga, kes selgitab sugurakudoonorluse protsessi ja hindab sinu esmast ankeeti. Lisaks tehakse vere- ja uriinianalüüsid, et hinnata sinu tervislikku seisundit ning välistada sellised haigused nagu HBV, HCV ja HIV.
Enne esimest spermaanalüüsi ja enne doneerimisi pead hoiduma seemnepurskest (abstinents aeg) 2-4 päeva. See on vajalik, et sinu seemnerakkude kvaliteet oleks võimalikult hea. Ja pea meeles: maksimaalselt 4 päeva abstinents.
Liiga pikk abstinents ei taga paremat sperma kvaliteeti, vaid vastupidi, võib hoopis mõjuda seemnerakkude kvaliteedile negatiivselt.
Jah, seemnerakudoonorile makstakse ühekordse annetamise eest hüvitist 50 eurot.
Tavaliselt ühe doonorluse perioodi (ehk 2-3 kuu) jooksul doneeritake 10 kuni 20 korda. Pool hüvitise summast tasutakse mõne päeva möödudes peale annetamist ja ülejäänud summa makstakse korraga annetamise perioodi lõpuks, kui sulle on tehtud kordusanalüüsid.
Eesti seadusandluse kohaselt spermadoonorlus on Eestis anonüümne seega sul ei ole seoses annetatud sugurakkudega mingeid kohustusi.