Menu
Iga meditsiiniline protseduur on seotud oma riskidega, kuid need on võimalikult maandatud.
Munasarjade stimuleerimisel erinevate ravimitega võib tekkida harva esinev munasarjade üleliigse stimulatsiooni ehk hüperstimulatsiooni sündroom, mille puhul toimub koevedeliku rohke ja kiire ümberpaiknemine kõhuõõnde. Statistiliste andmete järgi tekib hüperstimulatsiooni sündroom 0,2-0,7% juhtumitest (Allikas: Tervise Arengu Instituut)
Räägivad meie doonorid: “Esimene kord oli pärast loovutust kõht valus (aga mitte nii valus, et valuvaigisteid võtta) maksimaalselt üks päev, aga seekord oli vist 2 päeva. Muidu oli kõik hästi.” (Anonüümne doonor, 2021)
Üldiselt ei ole soovitatav stimutasiooni viimases faasis seksuaalvahekorras olla (ka kondoomiga). Sinu kõht võib olla ravi viimases faasis tundlikum, kuna munasarjades küpseb korraga tavapärasest rohkem munarakke.
Eestis on sugurakudoonorlus anonüümne ja doonori kohta avaldatakse järgmised andmed: rahvus, nahavärv, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu, pikkus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus. Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.
Doonoril on õigus:
Doonoril ei ole õigust:
Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.
§ 26. Doonori õigused ja kohustused
(1) Doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.
(2) Doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.
(3) Doonoril ei ole õigust seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.
(4) Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.
(5) Doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.
§ 27. Doonori anonüümsus
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui munarakudoonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.
(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.
Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.
§ 26. Doonori õigused ja kohustused
(1) Doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.
(2) Doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.
(3) Doonoril ei ole õigust seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.
(4) Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.
(5) Doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.
§ 27. Doonori anonüümsus
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui munarakudoonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.
(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.
