X

Esta página web usa cookies
Este sitio web utiliza cookies para que usted tenga la mejor experiencia de usuario. Si está conforme con ello, pulse ACEPTAR. Si no lo hace, es posible que la página web no cargue todas sus funcionalidades. Para más información, puede consultar nuestra política de cookies pinchando en el enlace.

Aceptar

KKK

Korduma kippuvad küsimused

kkk (1) (1)

Korduma kippuvad küsimused | Munarakud:

Ootame munarakudoonoriks 20- 32 aastaseid vaimselt ja füüsiliselt terveid naisi. Munarakudoonor on tervislike eluviisiga ja tema perekonnas ei tohi esineda pärilikke haiguseid. Doonor läbib arstliku kontrolli, teda testitakse sugulisel teel levivate haiguste suhtes ning talle tehakse geneetilised uuringud. Vajadusel saab doonor tasuta geeninõustaja konsultatsiooni.

Iga meditsiiniline protseduur on seotud oma riskidega, kuid need on võimalikult maandatud.

Munasarjade stimuleerimisel erinevate ravimitega võib tekkida harva esinev munasarjade üleliigse stimulatsiooni ehk hüperstimulatsiooni sündroom, mille puhul toimub koevedeliku rohke ja kiire ümberpaiknemine kõhuõõnde. Statistiliste andmete järgi tekib hüperstimulatsiooni sündroom 0,2-0,7% juhtumitest (Allikas: Tervise Arengu Instituut)

Räägivad meie doonorid: “Esimene kord oli pärast loovutust kõht valus (aga mitte nii valus, et valuvaigisteid võtta) maksimaalselt üks päev, aga seekord oli vist 2 päeva. Muidu oli kõik hästi.” (Anonüümne doonor, 2021)

Üldiselt ei ole soovitatav stimutasiooni viimases faasis seksuaalvahekorras olla (ka kondoomiga). Sinu kõht võib olla ravi viimases faasis tundlikum, kuna munasarjades küpseb korraga tavapärasest rohkem munarakke.

Võid küll. Rasestumisvastased vahendid ei ole üldiselt vastunäidustuseks munarakkude annetamise protsessil osalemiseks. Meie kogenud arstid ja ämmaemandad annavad selles osas nõu.
Kindlasti mitte. Teismeikka jõudmise ajaks on naise munasarjades umbes pool miljonit munarakku. Ühe annetuskorra jooksul loovutatakse tavaliselt vaid ~10-15. Seega doonorlus ei mõjuta sinu viljakust ja annetamise käigus ei vähene oluliselt munarakkude arv.
Jah, üldiselt on protsess sarnane, mõlemal juhul läbitakse munasarjade stimulatsiooniks vajalik ettevalmistav ravi ka munarakud võetakse välja munasarja punktsiooni abil. Doonoritele teostatakse oluliselt rohkem analüüse, kuna rakkudest arenevad embüod siirdatakse teisele naisele.
Jah, munarakud saadakse 15-30 minutit kestva protseduuri käigus, mille ajal kasutatakse anesteesiat. Peale protseduuri jääd mõneks tunniks kliinikusse taastuma, peale mida saad koju minna. Meie doonorite koordinaator, arstid ja õed on toeks kogu doonorluse programmi ajal.

Eestis on sugurakudoonorlus anonüümne ja doonori kohta avaldatakse järgmised andmed: rahvus, nahavärv, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu, pikkus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus. Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.

Doonoril on õigus:

  • saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
  • doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.

 

Doonoril ei ole õigust:

  • seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.
  • nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.
  • nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.
Meie töötajad peavad enne analüüse ja prosteduure tuvastama teie isiku. Isiku tuvastamiseks sobib ID-kaart või pass. 

Seaduste järgi kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Sul ei teki seoses annetatud sugurakkudega mingeid õigusi ega ka kohustusi.

Munarakkude annetamiseks läbib doonor munasarjade stimulatsiooni, mis tähendab ravimite süstimist 10-14 päeva jooksul. Munasarja stimulatsiooni abil küpsevad ühes kuus startinud munarakud lõpuni (loomulikus menstuaaltsüklis tekib üks domineeriv munarakk ja teised hukkuvad). Oluline on teada, et ravim toimib ainult munararjadesse ja ei oma märkimisväärseid kõrvaltoimeid.  

Sinu annetatud doonorsugurakke kasutatakse peamiselt Eestis, kuid kuna meie kliinikus käib ka välismaa patsiente, siis doonorrakkudest sündivad lapsed võivad sündida ka teistes riikides. Samuti võivad doonorrakke tellide meie partnerkliinikud teistest riikidest, kellega on meil sõlmitud vastav leping ja kellel on olemas vastav luba rakkudega töötamiseks. Eestis on sugurakudoonorlus anonüümne, kuid kui oled nõus olema mitte-anonüümne doonor teistes riikides, siis on vajalik allkirjastada vastav nõusolekuvorm. Oluline on sinu valmidus olla mitte- anonüümne doonor. Meie psühholoog ja doonorite koordinaator selgitavad põhjalikult doonorluse anonüümsuse ja mitte-anonüümsusega seotud aspekte ja Sinu nõusolek allkirjastatakse nii Sinu kui ka kliiniku esindaja poolt.

Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.

§ 26. Doonori õigused ja kohustused


(1) Doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.

(2) Doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.

(3) Doonoril ei ole õigust seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.

(4) Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.

(5) Doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.

§ 27. Doonori anonüümsus
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui munarakudoonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.

(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.
  

Annetades munarakke teed hindamatu kingituse paaridele, kes muudmoodi lapse ei saa.
Lastetus puudutab iga 6.paari ja paljudele on ainus võimalus saada lapsevanemaks kasutades doonormunarakke.

Seadusandlus

Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.

 

§ 26. Doonori õigused ja kohustused

(1) Doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.

(2) Doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.

(3) Doonoril ei ole õigust seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.

(4) Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.

(5) Doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.

 

§ 27. Doonori anonüümsus

(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui munarakudoonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.

(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.

Telefon spermadoonor

Kas sul on rohkem küsimusi?

Kohustuslikud väljad on tähistatud *-ga.
See sait on kaitstud reCAPTCHA ning Google'i Privaatsuspoliitikaga ja Kasutustingimustega.
rõõmus paar
divisor-easydona-lila-web

Lisateave ilma kohustusteta!

Kohustuslikud väljad on tähistatud *-ga.
See sait on kaitstud reCAPTCHA ning Google'i Privaatsuspoliitikaga ja Kasutustingimustega.