Ootame munarakudoonoriks 18- 32 aastaseid vaimselt ja füüsiliselt terveid naisi. Munarakudoonor on tervislike eluviisiga ja tema perekonnas ei tohi esineda pärilikke haiguseid. Doonor läbib arstliku kontrolli, teda testitakse sugulisel teel levivate haiguste suhtes ning talle tehakse geneetilised uuringud. Vajadusel saab doonor tasuta geeninõustaja konsultatsiooni.
Iga meditsiiniline protseduur on seotud oma riskidega, kuid need on võimalikult maandatud.
Munasarjade stimuleerimisel erinevate ravimitega võib tekkida harva esinev munasarjade üleliigse stimulatsiooni ehk hüperstimulatsiooni sündroom, mille puhul toimub koevedeliku rohke ja kiire ümberpaiknemine kõhuõõnde. Statistiliste andmete järgi aastal 2022 tekkis hüperstimulatsiooni sündroom 0,12% juhtumitest (Allikas: Tervise Arengu Instituut)
Räägivad meie doonorid:
“Taastumine oli plaanipärane ning nädal peale protseduuri oli olek täiesti taastunud.” (Anonüümne doonor, 2024)
“Taastumine oli üllatavalt lihtne. Alguses arvasin, et võib tuleneda kõhuvalu aga peale protseduuri oli isegi puhitustunne kõhust kadunud. Nagu ei olekski protseduuril käinud.” (Munarakudoonor Eliise, 2024)
Üldiselt ei ole soovitatav stimutasiooni viimases faasis seksuaalvahekorras olla (ka kondoomiga). Sinu kõht võib olla ravi viimases faasis tundlikum, kuna munasarjades küpseb korraga tavapärasest rohkem munarakke.
Kindlasti mitte. Munarakkude loovutamine ei mõjuta naise enda munarakkude reservi, kuna ühe protseduuriga loovutatakse ainult ühes kuus arenenud munarakud. Kui tavaliselt stardib naisel igas kuus paarkümmend munarakku ja ovuleerub üks domineeriv munarakk ning ülejäänud hukkuvad, siis munasarja stimulatsiooniga n-ö “küpsetatakse” lõpuni kõik startinud munarakud.
Jah, munarakud saadakse 15-30 minutit kestva protseduuri käigus, mille ajal kasutatakse anesteesiat. Peale protseduuri jääd mõneks tunniks kliinikusse taastuma. Meie doonorite koordinaator, arstid ja õed on toeks kogu doonorluse programmi ajal.
Eestis on sugurakudoonorlus anonüümne ja doonori kohta avaldatakse järgmised andmed: rahvus, nahavärv, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu, pikkus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus. Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.
Doonoril on õigus:
Doonoril ei ole õigust:
Meie töötajad peavad enne analüüse ja protseduure tuvastama teie isiku. Isiku tuvastamiseks sobib ID-kaart või pass.
Seaduste järgi kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Sul ei teki seoses annetatud sugurakkudega mingeid õigusi ega ka kohustusi.
Munarakkude annetamiseks läbib doonor munasarjade stimulatsiooni, mis tähendab ravimite süstimist 10-14 päeva jooksul. Munasarjade stimulatsiooni abil küpsevad ühes kuus startinud munarakud lõpuni (loomulikus menstuaaltsüklis tekib üks domineeriv munarakk ja teised hukkuvad). Oluline on teada, et ravim toimib ainult munararjadesse ja ei oma märkimisväärseid kõrvaltoimeid.
Sinu annetatud doonorsugurakke kasutatakse peamiselt Eestis, kuid kuna meie kliinikus käib ka välismaa patsiente, siis doonorrakkudest sündivad lapsed võivad sündida ka teistes riikides. Samuti võivad doonorrakke tellida meie partnerkliinikud teistest riikidest, kellega on meil sõlmitud vastav leping ja kellel on olemas vastav luba rakkudega töötamiseks. Eestis on sugurakudoonorlus anonüümne, kuid kui oled nõus olema mitte-anonüümne doonor teistes riikides, siis on vajalik allkirjastada vastav nõusolekuvorm. Oluline on sinu valmidus olla mitte- anonüümne doonor. Meie psühholoog ja doonorite koordinaator selgitavad põhjalikult doonorluse anonüümsuse ja mitte-anonüümsusega seotud aspekte ja Sinu nõusolek allkirjastatakse nii Sinu kui ka kliiniku esindaja poolt.
Räägivad meie patsiendid: “Olen ülimalt tänulik, et tänapäeval on võimalik kasutada doonorsugurakke ja tänu sellele omale igatsetud beebi saada. See tunne on kirjeldamatu. Sõnu selle jaoks leida on võimatu.” (Patsient 2023)
Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.
§ 26. Doonori õigused ja kohustused
(1) Doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.
(2) Doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.
(3) Doonoril ei ole õigust seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.
(4) Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.
(5) Doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.
§ 27. Doonori anonüümsus
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui munarakudoonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.
(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.
Annetades munarakke teed hindamatu kingituse paaridele, kes muudmoodi lapse ei saa.
Lastetus puudutab iga 6.paari ja paljudele on ainus võimalus saada lapsevanemaks kasutades doonormunarakke.
Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.
§ 26. Doonori õigused ja kohustused
(1) Doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.
(2) Doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.
(3) Doonoril ei ole õigust seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.
(4) Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.
(5) Doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.
§ 27. Doonori anonüümsus
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui munarakudoonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.
(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.
