Munarakudoonorlus on teema, mille ümber liigub päris palju müüte. Sageli pärinevad need puudulikust infost või hirmust tundmatu ees. Tegelikkuses on munarakudoonorlus turvaline, läbimõeldud ja rangelt reguleeritud meditsiiniline protsess.
Allpool lükkame ümber levinumad müüdid ja selgitame, kuidas asjad tegelikult on.
Müüt 1: munarakudoonorlus rikub minu viljakust
Tegelikkus:
Munarakudoonorlus ei vähenda naise tulevast viljakust. Igas menstruaaltsüklis küpseb naise kehas loomulikult mitmeid munarakke, kuid tavaliselt vabaneb neist vaid üks. Doonorluse käigus kasutatakse munarakke, mis muidu organismi poolt niikuinii ei kasutataks.
Müüt 2: munarakudoonorlus on naisele ohtlik
Tegelikkus:
Munarakudoonorlus toimub rangete meditsiiniliste protokollide alusel ning doonori tervist jälgitakse kogu protsessi vältel. Enne doonorlust tehakse põhjalik tervisekontroll ning kõik protseduurid viiakse läbi kogenud spetsialistide poolt.
Müüt 3: doonorist saab lapse juriidiline ema
Tegelikkus:
Munarakudoonoril ei ole lapse suhtes mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi. Doonorlus on anonüümne ning seadusega reguleeritud. Lapsevanemaks on naine, kes lapse sünnitab.
Müüt 4: doonorluse protsess on väga valulik
Tegelikkus:
Hormonaalse ettevalmistuse ajal võib esineda kerget ebamugavust, kuid enamik doonoreid kirjeldab protsessi kui talutavat. Munarakkude kogumine toimub lühiajalise narkoosi all ning protseduuri ajal valu ei tunta.
Müüt 5: munarakudoonorid teevad seda ainult raha pärast
Tegelikkus:
Kuigi doonorlusega kaasneb hüvitis, on paljude doonorite peamiseks motivatsiooniks soov aidata teisi. Hüvitis kompenseerib doonori aega, vaeva ja võimalikke ebamugavusi.
Müüt 6: iga naine saab olla munarakudoonor
Tegelikkus:
Munarakudoonoriks sobib vaid väike osa kandidaatidest. Doonoritele kehtivad ranged vanuse-, tervise- ja geneetilised kriteeriumid, mistõttu kõik soovijad ei osutu sobivaks.
Kui tunned, et munarakudoonorlus kõnetab sind siis kandideeri doonoriks SIIT





