Munarakudoonorlus on äärmiselt oluline peredele, kes ei saa ise oma rakkude abil rasestuda. Iga doonormunarakk võib täielikult muuta kellegi elu, mistõttu on munarakudoonorlus hindamatu nii suurte kui väikeste tegude tasandil.
Loomulikult on heategu kliiniku poolt tunnustatud ja doonor saab tasuta põhjalikud terviseanalüüsid ning hüvitise oma aja ja panuse eest.
Munarakudoonorluse hüvitis
Alates 2026. aastast on iga munarakudoonori minimaalne hüvitis 900 eurot ühe doonorluse eest. Kui doonor tuleb mitu korda annetama siis suureneb ka hüvitis.
Kuidas munarakudoonorlus Eestis käib?
Munarakudoonoriks kandideerijate seast valitakse välja vaid väike osa, kuna doonorlusele kehtivad ranged kriteeriumid. Kuigi need võivad esmapilgul tunduda lihtsad, vastab neile tegelikkuses vähene hulk kandidaate. Kui potentsiaalne doonor sobib terviseküsimustiku alusel, kutsutakse ta kliinikusse põhjalikule tervisekontrollile.
Tervisekontrolli käigus tehakse vereanalüüsid ning ultraheliuuring. Kui kõik tulemused on korras, algab hormonaalne ettevalmistusperiood, mille jooksul doonor süstib end ise, et stimuleerida organismi tootma tavapärasest rohkem munarakke.
Kui munarakud on piisavalt küpsenud, viiakse läbi munarakkude kogumise protseduur. Protseduur toimub lühiajalise narkoosi all ning doonor ärkab alles siis, kui munarakud on kogutud. Pärast protseduuri võib doonor samal päeval koju minna. Seejärel makstakse doonorile ka eelnevalt kokku lepitud hüvitis.
Kes sobib munarakudoonoriks?
Munarakudoonoriks sobib naine, kes:
-
on 20-32 aastane
-
on hea vaimse- ja füüsilise tervisega
- KMI (kehamassiindeks) on normipiires
-
ei kanna pärilikke haigusi
Kui oled valmis suure sammu astuma ja Eesti peresid aitama siis kandideeri doonoriks SIIT
