Sugurakudoonorlus on heategu, mis võimaldab viljatul paaril täita oma unistus ja luua pere.Nii Eestis kui ka mujal maailmas kasvab vajadus sugurakudoonorite järele iga aastaga. Viljakusprobleemid on üha sagedasemad ning lapsesaamine lükkub sageli hilisemasse vanusesse, mistõttu suureneb ka doonorrakkude vajadus.
2025 aasta seisuga on meie kliinikus doonoriks käinud üle 300 munarakudoonori ja 600 seemnerakudoonori.
Paljud pered vajavad sugurakudoonori abi
Ootame munarakudoonoriks vaimselt ja füüsiliselt terveid naisi vanuses 20-32 eluaastat, kes soovivad aidata lastetuid paare. Doonorile tehakse tasuta põhjalik tervisekontroll ning antakse põhjalik tagasiside tema tervise kohta.
– Munarakudoonor
Ootame spermadoonoriks vaimselt ja füüsiliselt terveid mehi vanuses 18-35, kes soovivad aidata lastetuid paare. Doonorile tehakse tasuta põhjalik tervisekontroll ning antakse põhjalik tagasiside tema tervise kohta.
Doonorrakke vajavad nasedi ja paarid, kellel ei ole võimalik saada last oma sugurakkudega. Selle põhjuseks võib olla väga madal munasarjade reserv, varajane menopaus, munarakkude puudumine näiteks pärast operatsiooni või vähiravi, samuti korduvad IVF-ravi ebaõnnestumised.
Doonorrakke vajavad ka need, kellel on risk anda edasi tõsine geneetiline haigus, ning mehed, kellel puuduvad või on väga kehva kvaliteediga seemnerakud. Lisaks kasutavad doonorrakke samasoolised naispaarid ja üksikvanemad, kes soovivad last. Doonorlus annab neile võimaluse kogeda rasedust, lapse sündi ja pere loomist ka siis, kui see oma sugurakkudega ei ole võimalik.
Sugurakkude doonorlus ei mõjuta tavaliselt sinu võimalusi ise lapsi saada tulevikus.
Munarakkude loovutamine ei vähenda naise enda munarakkude reservi, kuna ühe protseduuriga loovutatakse ainult ühes kuus arenenud munarakud. Tavaliselt stardib naisel igas kuus paarkümmend munarakku, millest ovuleerub vaid üks domineeriv ja ülejäänud hukkuvad. Munasarjade stimulatsiooni käigus “küpsetatakse” aga lõpuni kõik startinud munarakud, mis võimaldab neid annetada, ilma et see mõjutaks naise viljakust tulevikus.
Seemnerakudoonorlus ei mõjuta seemnerakkude tootmist ega viljakust, organism jätkab seemnerakkude loomist tavapäraselt.
Iga meditsiiniline protseduur on seotud oma riskidega, kuid need on võimalikult maandatud. Munasarjade stimuleerimise ajal võib esineda kerget puhitus- või valutunnet kõhus. Hormoonravi tõttu võivad tekkida meeleolu kõikumised, peavalu või rinnanäärmete tundlikkus. Väga harva võib tekkida munasarjade ürestimulatsioon (OHSS), mis põhjustab tugevamat kõhuvalu ja turset, kuid see on jälgitav ja kontrollitav kliinikus. Munarakkude kogumise (punktsiooni) ajal tunneb doonor üldanesteesia tõttu protseduuri ajal valu ei teki, kuid pärast võib esineda kerget kõhuvalu või väsimust 1–2 päeva.
Kõik kõrvalmõjud on tavaliselt kerged ja mööduvad kiiresti. Kliinik jälgib doonorit kogu protsessi vältel ning vajadusel pakutakse nõustamist või ravi.
Eestis annetatud sugurakke kasutatakse peamiselt Eestis, kuid kuna meie kliinikusse pöörduvad ka välispatsiendid, võivad doonorrakkudest sündida lapsed ka teistes riikides. Lisaks tellivad meie partnerkliinikud teistest riikidest doonorrakke, mistõttu võivad need olla kasutuses üle kogu maailma.
Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.
§ 26. Doonori õigused ja kohustused
(1) Doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.
(2) Doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.
(3) Doonoril ei ole õigust seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.
(4) Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.
(5) Doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.
§ 27. Doonori anonüümsus
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui munarakudoonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.
(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.
