KKK

Võta meiega ühendust ja maini, et soovid tulla mitte-anonüümseks doonoriks.

Munarakud on naise sugurakud, mis küpsevad munasarjades. Iga kuu ovuleerub üks munarakk, mis viljastumise ajal ühineb munajuhas seemnerakuga, moodustades sügooti, millest saab algust uus elu.

Kas teadsid, et igakuiselt kaob suur osa munarakkudest loomulikul teel ning me ei saa seda protsessi takistada? Tavaliselt alustab munasarjas küpsemist ca 10-15 munarakku, mille seast tekib 1 (vahel 2) domineeriv munarak, mis ovuleerub. Kõik ülejäänud sellel kuul startinud munarakud nö “hukkuvad”.
Munarakkude annetamise eesmärgiks on aidata viljatutel naistel täita unistust kogeda emadust. Tänapäeval on üha enam naisi, kellel esineb viljatust erinevate põhjuste tõttu: munasarjade puudulikkus (reservi ammendumine), kõrge vanus (munarakkude kvaliteet väheneb vanuse tõustes), pärilikud või onkoloogilised haigused. Munarakkude annetamine on heategu, mis ei kahjusta sinu viljakust, vaid võimaldab sinu loomulikul teel muidu nö “hukkuvaid” munarakke annetada Sinu abi vajavatele naistele.

Ootame munarakudoonoriks 18- 32 aastaseid vaimselt ja füüsiliselt terveid naisi. Munarakudoonor on tervislike eluviisiga ja tema perekonnas ei tohi esineda pärilikke haiguseid. Doonor läbib arstliku kontrolli, teda testitakse sugulisel teel levivate haiguste suhtes ning talle tehakse geneetilised uuringud. Vajadusel saab doonor tasuta geeninõustaja konsultatsiooni.

Iga meditsiiniline protseduur on seotud oma riskidega, kuid need on võimalikult maandatud.

Munasarjade stimuleerimisel erinevate ravimitega võib tekkida harva esinev munasarjade üleliigse stimulatsiooni ehk hüperstimulatsiooni sündroom, mille puhul toimub koevedeliku rohke ja kiire ümberpaiknemine kõhuõõnde. Statistiliste andmete järgi aastal 2023 tekkis hüperstimulatsiooni sündroom 0,9% juhtumitest (Allikas: Tervise Arengu Instituut)

Räägivad meie doonorid:

“Taastumine oli plaanipärane ning nädal peale protseduuri oli olek täiesti taastunud.” (Anonüümne doonor, 2024)

“Taastumine oli üllatavalt lihtne. Alguses arvasin, et võib tuleneda kõhuvalu aga peale protseduuri oli isegi puhitustunne kõhust kadunud. Nagu ei olekski protseduuril käinud.” (Munarakudoonor Eliise, 2024)

Üldiselt ei ole soovitatav stimutasiooni viimases faasis seksuaalvahekorras olla (ka kondoomiga). Sinu kõht võib olla ravi viimases faasis tundlikum, kuna munasarjades küpseb korraga tavapärasest rohkem munarakke.

Munarakkude loovutamine ei mõjuta naise enda munarakkude reservi, kuna ühe protseduuriga loovutatakse ainult ühes kuus arenenud munarakud. Kui tavaliselt stardib naisel igas kuus paarkümmend munarakku ja ovuleerub üks domineeriv munarakk ning ülejäänud hukkuvad, siis munasarja stimulatsiooniga n-ö “küpsetatakse” lõpuni kõik startinud munarakud.

Jah, munarakud saadakse 15-30 minutit kestva protseduuri käigus, mille ajal kasutatakse anesteesiat. Peale protseduuri jääd mõneks tunniks kliinikusse taastuma. Meie doonorite koordinaator, arstid ja õed on toeks kogu doonorluse programmi ajal.

Eestis doonorsugurakkude kasutamist reguleeriva Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse kohaselt, „Doonoril on õigus doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.

Seaduste järgi kunstliku viljastamise tulemusena sündinud laps loetakse põlvnevaks naisest, kes on tema sünnitanud. Sul ei teki seoses annetatud sugurakkudega mingeid õigusi ega ka kohustusi.

Munarakkude annetamiseks läbib doonor munasarjade stimulatsiooni, mis tähendab ravimite süstimist 10-14 päeva jooksul. Munasarjade stimulatsiooni abil küpsevad ühes kuus startinud munarakud lõpuni (loomulikus menstuaaltsüklis tekib üks domineeriv munarakk ja teised hukkuvad). Oluline on teada, et ravim toimib ainult munararjadesse ja ei oma märkimisväärseid kõrvaltoimeid.  

Sinu annetatud doonorsugurakke kasutatakse peamiselt Eestis, kuid kuna meie kliinikus käib ka välismaa patsiente, siis doonorrakkudest sündivad lapsed võivad sündida ka teistes riikides. Samuti võivad doonorrakke tellida meie partnerkliinikud teistest riikidest, kellega on meil sõlmitud vastav leping ja kellel on olemas vastav luba rakkudega töötamiseks. Eestis on sugurakudoonorlus anonüümne, kuid kui oled nõus olema mitte-anonüümne doonor teistes riikides, siis on vajalik allkirjastada vastav nõusolekuvorm. Oluline on sinu valmidus olla mitte- anonüümne doonor. Meie psühholoog ja doonorite koordinaator selgitavad põhjalikult doonorluse anonüümsuse ja mitte-anonüümsusega seotud aspekte ja Sinu nõusolek allkirjastatakse nii Sinu kui ka kliiniku esindaja poolt.

Räägivad meie patsiendid: “Olen ülimalt tänulik, et tänapäeval on võimalik kasutada doonorsugurakke ja tänu sellele omale igatsetud beebi saada. See tunne on kirjeldamatu. Sõnu selle jaoks leida on võimatu.” (Patsient 2023)

Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.

§ 26. Doonori õigused ja kohustused

(1) Doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.

(2) Doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.

(3) Doonoril ei ole õigust seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.

(4) Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.

(5) Doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.

§ 27. Doonori anonüümsus
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui munarakudoonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.

(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.
  

Annetades munarakke teed hindamatu kingituse paaridele, kes muudmoodi lapse ei saa.
Lastetus puudutab iga 6.paari ja paljudele on ainus võimalus saada lapsevanemaks kasutades doonormunarakke.

Eestis doonorsugurakkude kasutamist reguleeriva Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse kohaselt, „Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa või lapse isiku kindlakstegemist“

Meie meeskond annab endast alati parima, et võtta vastu ainult neid kadidaate, kelle üldised tervisenäitajad ja viljakus lubavad osaleda doonorluse programmis täiesti ohutult. Meie arstid ja õed annavad igale doonorile personaalselt soovitusi, kas munarakke võiks annetada korduvalt või pigem mitte. Ja otsustad ainult sina ise. Räägivad meie doonorid: “Kõik korrad on sujunud ideaalselt ja selgitused on väga täpsed” (Reeni, korduv doonor 2024)
Eestis võib kasutada ühe doonori poolt annetatud munarakke kuni 6 naise kunstlikuks viljastamiseks.

Jah, munarakudoonorile makstakse ühekordse annetamise eest hüvitist alates 850 eurost. Vajadusel hüvitatakse kliinikus käimisega seotud sõidukulud. Hüvitiseks võib lugeda ka põhjalikke terviseuuringuid (sh geneetiline testimine), mida sobivale doonorikandidaadile teostatakse täiesti tasuta.