Sugurakudoonorlus on heategu, mis võimaldab viljatul paaril täita oma unistus ja luua pere.Nii Eestis kui ka mujal maailmas kasvab vajadus sugurakudoonorite järele iga aastaga. Viljakusprobleemid on üha sagedasemad ning lapsesaamine lükkub sageli hilisemasse vanusesse, mistõttu suureneb ka doonorrakkude vajadus.
Ootame spermadoonoriks vaimselt ja füüsiliselt terveid mehi vanuses 18-35 eluaastat, kes soovivad aidata lastetuid paare. Doonorile tehakse tasuta põhjalik tervisekontroll ning antakse põhjalik tagasiside tema tervise kohta.
Doonorrakke vajavad nasedi ja paarid, kellel ei ole võimalik saada last oma sugurakkudega.
Doonorrakke vajavad ka need, kellel on risk anda edasi tõsine geneetiline haigus, ning mehed, kellel puuduvad või on väga kehva kvaliteediga seemnerakud. Lisaks kasutavad doonorrakke samasoolised naispaarid ja üksikvanemad, kes soovivad last. Doonorlus annab neile võimaluse kogeda rasedust, lapse sündi ja pere loomist ka siis, kui see oma sugurakkudega ei ole võimalik.
Jah saab, paljud kliinikud soovitavad annetada umbes 1 kord nädalas, mis tähendab tavaliselt 6-10 annetust kuus.
Igal naisel on munasarjades sünnihetkest alates kindel arv ebaküpseid munarakke. Iga menstruaaltsükli jooksul küpseb tavaliselt üks munarakk, mis ovulatsiooni ajal vabaneb. Kui see munarakk viljastub seemnerakuga, võib sellest areneda embrüo ja hiljem laps. Kui viljastumist ei toimu, väljub munarakk kehast menstruatsiooni käigus.
Spermadoonorlus võib olla anonüümne või mitteanonüümne ning nende kahe erinevus seisneb peamiselt selles, kas doonori ja tulevase lapse vahel on võimalik hilisem kontakt või identiteedi avalikustamine.
Anonüümse annetuse puhul ei tea retsipiendid doonori isikut ega saa tema kontaktandmeid ning ka doonor ei saa infot pere kohta. Tavaliselt jagatakse ainult üldist taustainfot (nt vanus, haridus, silmade ja juuste värv, terviseandmed). Doonori ja pere vahel otsest kontakti ei teki.
Mitteanonüümse annetuse puhul on võimalik, et lapse täisealiseks saades on tal õigus saada teada doonori isik. See ei tähenda automaatselt suhet või kontakti, kuid identiteet ei ole täielikult varjatud. Mõnes riigis on see seadusega reguleeritud ning anonüümne annetus ei olegi enam lubatud. Eestis on sugurakudoonorlus anonüümne.
Jah, Eestis makstakse iga annetamise eest 50 eurot.
Hüvitiseks võib lugeda ka põhjalikke terviseuuringuid, mida sobivale doonorikandidaadile teostatakse täiesti tasuta.
Lisateave ilma kohustusteta
