Enne spermadoonoriks saamist pead läbima mitmeid teste, mis on kõik väga olulised terviseuuringud ning sulle ka tasuta.
Vestluse eesmärk on selgitada üksikasjalikult kogu doonorlusega seotud protsessi ja seadusandlust ning esitada küsimusi Sinu tervisliku seisundi ja eluviiside kohta.
Ära muretse! Küsimused on lihtsad, näiteks milliseid haiguseid oled varasemalt põdenud ja kas Sinu suguvõsas esineb geneetilisi haiguseid? Millised on Sinu eluviisid ja harjumused. Samuti on meile oluline, et oleksid psühholoogiliselt valmis sugurakudoonoriks hakkama.
Kogu intervjuu käigus saad ka ise palju küsimusi küsida. Meie koordinaarorid aitavad Sulle selgitada doonorlusega seotud küsimusi.
Ära unusta võtta vastuvõtule kaasa oma ID-kaarti või muud isikut tõendavat dokumenti.
Ära muretse! Kui Sa ei sobi spermadoonoriks, ei tähenda automaatselt, et Sul esineb viljakusprobleeme.
Maailma Terviseorganisatsioon peab normaalseks seemnerakkude kontsentratsiooni 16 miljonit/ ml kohta, mille liikuvus on vähemaly 30%. Spermadoonorluseks on tavaliselt siiski vaja kõrgemaid parameetreid, sest sperma külmutamise ja sulatamise protsess tähendab, et paljud neist ei jää ellu, mistõttu on vaja, et kontsentratsioon ja liikuvus oleksid kõrgemad kui WHO normväärtused. Teisisõnu, kui Sind aktsepteeritakse doonorina, siis tead, et Sinu sperma parameetrid on normist oluliselt paremad.
Kui sinu spermaanalüüs on hea tulemusega ja sa sobid sugurakudoonoriks, siis tehakse sulle kliinikus mitmed lisaanalüüsid. Pea meeles, et kõik analüüsid on sulle tasuta ja annavad infot sinu tervise ja viljakuse kohta. Meie kliinikus tehakse järgmisi teste:
Abstinents tähendab, mitu päeva peaks hoiduma seemnepurskest. Enne annetamist peaks viimasest seemnepurskest olema möödas 2-4 päeva. 2-4 päeva ejakulatsioonist hoidumine tagab seemnerakkude parema kvaliteedi (kõrgem kontsentratsioon ja liikuvus). Kui viimasest seemnepurskest on möödas vähem kui 2 päeva (või rohkem kui 4 päeva), siis võib see mõjutada seemnerakkude kvaliteeti ja võib juhtuda, et me ei saagi teie poolt annetatud rakke külmutada.
Enne esimest spermaanalüüsi ja enne doneerimisi pead hoiduma seemnepurskest (abstinents aeg) 2-4 päeva. See on vajalik, et sinu seemnerakkude kvaliteet oleks võimalikult hea. Ja pea meeles: maksimaalselt 4 päeva abstinents!
Liiga pikk abstinents ei taga paremat sperma kvaliteeti, vaid vastupidi, võib hoopis mõjuda seemnerakkude kvaliteedile negatiivselt!
Eestis on sugurakudoonorlus anonüümne ja doonori kohta avaldatakse järgmised andmed: rahvus, nahavärv, haridus, perekonnaseis, laste olemasolu, pikkus, kehaehitus, juuste ja silmade värvus. Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.
Kui sul on soov, siis võid annetada meie kaudu doonorrakke ka mõnda teise riiki, kus sugurakudoonorlus ei ole anonüümne. Kui soovid olla mitteanonüümne doonor, siis pead allkirjastama vastava nõusolekuvormi ja läbima psühholoogilise nõustamise.
Väga oluline, et doonoriks hakkamine ja otsus olla anonüümne või mitte-anonüümne doonor oleks eelnevalt põhjalikult läbi mõeldud.
Jah, seemnerakudoonorile makstakse ühekordse annetamise eest hüvitist 50 eurot. Tavaliselt ühe doonorluse perioodi (ehk 2-3 kuu) jooksul doneeritake 10 kuni 20 korda.
Pool hüvitise summast tasutakse mõne päeva möödudes peale annetamist ja ülejäänud summa makstakse korraga annetamise perioodi lõpuks, kui Sulle on tehtud kordusanalüüsid.
Eesti seadusandluse kohaselt spermadoonorlus on Eestis anonüümne.
Sul ei teki seoses annetatud sugurakkudega mingeid kohustusi.
Eestis on viljatusravi ja doonorrakkude kasutamist reguleerivaks seaduseks Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus.
(1) Doonoril on õigus:
1) saada sugurakkude loovutamise eest hüvitist;
2) doonoriks olemise fakti mitteavaldamisele.
(2) Doonor on kohustatud läbima käesoleva seaduse §-s 25 ettenähtud tervisekontrolli.
(3) Doonoril ei ole õigust seada tema poolt loovutatud sugurakkude kasutamiseks eeltingimusi.
(4) Doonoril ei ole õigust nõuda vastavalt ema, isa ega lapse isiku kindlakstegemist.
(5) Doonoril ei ole õigust nõuda enda tunnistamist lapse isaks või emaks.
(1) Kunstlikul viljastamisel ei avaldata doonori isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui munarakudoonoriks on kunstlikku viljastamist sooviva naise sugulane.
(2) Kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naisel ja mehel on õigus teada doonori järgmisi bioloogilisi ja sotsiaalseid andmeid:
1) rahvust;
2) nahavärvust;
3) haridust;
4) perekonnaseisu;
5) laste olemasolu;
6) pikkust;
7) kehaehitust;
8) juuste värvust;
9) silmade värvust.
