Üks sagedasemaid küsimusi, mida meil küsitakse on: “Kas munarakkude või spermadoonoriks olemine võib mind tulevikus viljatuks teha?” Lühike vastus on ei. Sugurakudoonorlus ei põhjusta viljatust ega vähenda terve inimese võimalust tulevikus lapsi saada.
Blogipostituses selgitame lähemalt, miks see nii on ning kuidas doonorlus tegelikult mõjutab naise ja mehe viljakust.
Kas munarakudoonorlus võib põhjustada viljatust?
Ei. Munarakudoonorlus ei tee naist viljatuks.
Naine sünnib küll kindla arvu munarakkudega, kuid igas menstruaaltsüklis alustavad kasvamist kümned munarakud. Tavaliselt küpseb neist loomulikult ainult üks ning ülejäänud hävivad organismi loomuliku protsessi käigus.
Munarakudoonorluse puhul kasutatakse hormoonravi, mis aitab küpseks areneda just neil munarakkudel, mis oleksid selles tsüklis niikuinii hävinud. Seega ei “kulutata ära” tulevaste aastate munarakke ega kiirendata menopausi saabumist.
Kas doonorlus mõjutab tulevast rasestumist?
Teaduslikud uuringud näitavad, et tervetel naistel ei vähenda munarakudoonorlus võimalust tulevikus loomulikult rasestuda.
Pärast doonorlusprotseduuri taastuvad munasarjad tavapärase töö juurde ning menstruaaltsükkel jätkub nagu enne.
Kui doonoril tekivad kunagi hiljem raskused rasestumisega, ei ole need seotud varasema munarakudoonorlusega, vaid neil võivad olla muud meditsiinilised põhjused, mis võivad tekkida iga naise puhul sõltumata doonorlusest.
Kas sperma doonorlus võib põhjustada viljatust?
Samuti ei.
Mehe organism toodab spermat pidevalt kogu elu jooksul. Sperma annetamine ei vähenda spermatootmist ega kahjusta viljakust.
Tegelikult uueneb sperma pidevalt ning seemnerakkude tootmine jätkub ka pärast annetamist. Sperma doonorlus ei mõjuta mehe hormoone, seksuaalset võimekust ega võimalust tulevikus lapsi saada.
Kas doonorlusega kaasnevad riskid?
Nagu iga meditsiinilise protseduuriga, võivad ka sugurakudoonorlusega kaasneda teatud riskid, kuid need on üldiselt väikesed.
Munarakudoonorluse võimalikud kõrvaltoimed
Kõige sagedamini võivad esineda:
- kerge kõhupuhitus
- alakõhu tundlikkus
- ajutised meeleolumuutused
- väsimus hormoonravi ajal
Harvadel juhtudel võib tekkida munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom (OHSS), kuid tänapäevaste raviprotokollide tõttu on selle esinemine muutunud väga haruldaseks ning doonoreid jälgitakse kogu protsessi vältel hoolikalt.
Kuidas doonori tervist kaitstakse?
Enne sugurakudoonoriks saamist läbib iga kandidaat põhjaliku hindamise.
Selle käigus kontrollitakse:
- üldist tervislikku seisundit
- haiguslugu
- vereanalüüse
- nakkushaigusi
- geneetilisi riskitegureid
- reproduktiivtervist
Munarakudoonoreid jälgib kogu protsessi vältel viljatusravi arst ning raviplaan koostatakse individuaalselt, et tagada maksimaalne ohutus.
Miks levib müüt, et doonorlus põhjustab viljatust?
See eksiarvamus tuleneb sageli teadmatusest naise viljakuse kohta.
Paljud inimesed arvavad ekslikult, et iga annetatud munarakk võetakse “tulevikust ära”. Tegelikult kasutatakse doonorluse käigus neid munarakke, mis selles menstruaaltsüklis oleksid organismis loomulikult hävinud.
Ka sperma puhul kardetakse vahel, et korduv annetamine võib spermat “otsa saada”. Tegelikkuses toodab mehe organism uusi seemnerakke pidevalt ning spermatootmine ei lõpe annetamise tõttu.
Kokkuvõte
Kui oled terve ning sobid doonoriks, ei põhjusta sugurakudoonorlus viljatust. Ei munarakkude ega sperma annetamine vähenda sinu võimalust tulevikus lapsi saada.
Doonorlus on hoolikalt kontrollitud meditsiiniline protsess, mille käigus seatakse alati esikohale doonori tervis ja ohutus. Samal ajal annad sa hindamatu võimaluse inimestele, kes ei saa ilma doonori abita oma peret luua.
Soovid saada sugurakudoonoriks?
Kui oled 20–34-aastane terve naine või 18–35-aastane terve mees ning soovid aidata kellelgi täita unistust lapse saamisest, siis kandideeri juba täna Sugurakudoonori lehel.
